poh, yolo

Eile, 8.augustil käisime Helenaga Raplas, alguses kui sinna jõudsime, siis arvasime, et jäämegi ühe inimese kõnet ootama, aga ei. Vahepeal otsisime mingeid inimesi ja, läksime laulukale istuma ja meist natuke kaugemal olid neli inimest, jõid and stuff. Ja siis me mingi pool tundi vaatasime ja mõtlesime, kas keegi neist on eit ka või ei ole. Alguses vaatasime, et kaks tükki on, aga pärast tegelt olid kõik poisid. Käisin Helena jaoks tuld neilt küsimas ja siis natuke rääkisime ka javärki. Nagu enne kui läksin, siis ütlesin Helenale, et poh, yolo. Ja see jäi talle nii külge, et me pmst iga asja peale ütlesime seda, pärast E' ütles, et ta ei uskunud, et ta näeb kunagi kedagi, kes seda päriselus kasutaks, hah, yolo. Siis varsti tuli inimene, keda me ootasime ja siis varsti tulid mõned inimesed veel ja auto tuli järgi ja läksime peole. Ei lõbus oli seal, pole midagi öelda. Öösel, kui juba valgemaks hakkas minema, siis saime autoga Rapla tagasi ja vahepeal käisime lukoil'ist läbi, võtsime mõned burksid ja siis läksime korterisse. Olime ööläbi üleval, sest kell oli ka juba nii palju, kui sinna jõudsime ja teiseks seal oli võimatu magada, hullumaja. Hommikul saatis üks tore inimene nimega Kristjan meid ilusti rongijaama ja kojusõit. Niiiiiiii hea oli magada omavoooodis.
Pannkooke tegin ka ennem, njooommm.

Helena kasvas pikaks vahepeal.